Emaplaat

Emaplaadiks nimetatakse elektroonikaseadmetes trükkplaati, millele ühendatakse riistvaralisi komponente.
Teisisõnu: emaplaat on arvuti keskseks komponendiks, mille külge käivad aruvuti tööks vajalikud komponendid ning ka lisaseadmed.
Emaplaadil on protsessori, graafikakaardi, mälude ja muude lisade ühendamiseks pesad ehk socketid.
Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad.
Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.
Videokaardid sobisid nii ISA kui PCI pessa kuid pesade kiirus polnud videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).
Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.
Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus.

Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.

Väljaspool

GA-EP45-UD3Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem.

klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega.

S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund.

USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal.

helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend-väljund. Ruumilise heli võimalus tuleb kasuks siis kui on 5.1 kõlarid. Enamus arvutikasutajaid ei osta kunagi arvutisse lisaseadmena helikaarti, sest integreeritud (emaplaadile ehitatud) variandist paremat nad ei vajagi.

firewire e. IEEE 1394 interface - Reaalajas andmeedastus seadmete vahel. Leiab kasutust näiteks analoogvideokaamerast pildi saatmiseks arvutisse. Firewire peetakse SCSI ühenduse asenduseks.

gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole.


RJ45võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. Tänapäeval on arvestatav võrgukaart 100Mbit/s. Ei tasu sassi ajada ühikuid Mbit (Mega bitt) ja MB (Mega Bait). ISP (Internet Service Provider) teenusepakkujad reklaamivad kiiruseid siiski Megabittides. 1 Bait = 8 bitti, seega tuleb Megabitt läbi jagada 8'ga. 12 Mbit internet = 1,5 MB/s ehk 1536 kB/s. Võrgukaabli standard on CAT5e ning otstesse käivad RJ45 pistikud.


LPT, COM, VGALPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad.

COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne võrgukaartide ajastut, oli võimalik läbi COM pordi ka võrgus arvutimänge mängida. Riistvaralisi COM porte oli arvutil 1 või 2. Ka tänapäeval on COM pordid kasutusel, kuid seda vaid virtuaalselt, näiteks läbi Bluetooth (sinihamba) või USB seadmete.


HDMI, VGA, DVIVGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil.

DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja.

HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti väljundseadmesse.

Seespool

GA-P35-DS3_2.1ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel.

PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid.

PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks.


PCI-PCIeAGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel.

IDE e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades.


SSD vs HDDSATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s.

SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte.

northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI Express (või AGP) ja ka southbridge'iga. Mõned inteli kiibid kontrollivad ka integreeritud graafikat(Graphics and Memory Controller Hub (GMCH)).

southbridge - Kiip mis tegeleb "aeglasemate" komponentidega nagu PCI, ISA, PATA, SATA, heli ning ka kella liigutamisega. Southbridge teeb tihedat koostööd ka northbridge'iga.


Xeon CPUCPU e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e. Protsessor, üks kahest kõige tähtsamast komponendist arvutis. Tema ülesanne on töödelda arvutis liikuvat infot.

RAM e. Random Access Memory - Arvuti põhimälu, kuhu talletatakse töötavate programmide tööks vajalik info. Põhimälus olev informatsioon pole igavene, st. arvuti välja lülitamisel kustuvad ka seal hoitavad andmed. Mida rohkem on arvutil põhimälu, seda vabamalt saavad programmid toimetada.

floppi e. disketiseade - Firma IBM poolt 70'ndatel loodud andmete hoidmise ketas. Läbi aegade on loodud kolm mõõtu: 8 tolli, 5¼ tolli ja 3½ tolli. Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi!

HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standard) ja sülearvutis 2.5"(standard).

Socket ja Slot - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig.

materjalid:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Emaplaat