Tegin Riistvara praktika Martiniga tegime sellest Power Point presentatsiooni ja panime üles Slideshare'i
http://www.slideshare.net/kristjanall/riistvara-praktika
Wednesday, October 27, 2010
viki artikkel
tegin kooli vikis artikkli SRAM mälu kohta.
http://wiki.vkhk.ee/index.php/Staatiline_muutm%C3%A4lu
http://wiki.vkhk.ee/index.php/Staatiline_muutm%C3%A4lu
Thursday, October 21, 2010
Minu unelmate arvuti
Emaplaat - Gigabyte Technology
GA-X58A-UD5 X58 LGA1366 Max-24GB DDR3 ATX (6) PCIe16 PCI LAN
Protsessor - Overclocked Intel® Core™ i7 980x Extreme Six Core Processor (3.73GHz, 12MB Cache)
Video kaart - Dual 1.5GB GDDR5 NVIDIA® GeForce® GTX 480 - SLI Enabled
Memory - 12GB Triple Channel 1600MHz DDR3
Kõvaketas - 512GB Raid 0 (2x 256GB Samsung Solid State HDDs) ja 2TB RAID 1 (2x2TB SATA-II, 7,200 RPM, 32MB Cache HDDs)
Meedia lugeja - 19-in-1 Media Card Reader
Optiline ketas - Dual Drives: Blu-ray Disc (BD) Burner (Writes to DVD/CD/BD) and DVD-ROM
Helikaart - Creative Sound Blaster X-Fi Titanium
Monitor - 24.0” Dell U2410 UltraSharp™ Full HD Monitor
Klaviatuur - Logitech G15 Gaming Keyboard
Hiir - Alienware TactX™ Mouse
Võrgukaart - 1525 PCIe WLAN card with 11n mini-Card & external antenna
TV tüüner - Hauppauge WinTV HVR-1250 Hybrid TV Tuner with Remote Control
GA-X58A-UD5 X58 LGA1366 Max-24GB DDR3 ATX (6) PCIe16 PCI LAN
Protsessor - Overclocked Intel® Core™ i7 980x Extreme Six Core Processor (3.73GHz, 12MB Cache)
Video kaart - Dual 1.5GB GDDR5 NVIDIA® GeForce® GTX 480 - SLI Enabled
Memory - 12GB Triple Channel 1600MHz DDR3
Kõvaketas - 512GB Raid 0 (2x 256GB Samsung Solid State HDDs) ja 2TB RAID 1 (2x2TB SATA-II, 7,200 RPM, 32MB Cache HDDs)
Meedia lugeja - 19-in-1 Media Card Reader
Optiline ketas - Dual Drives: Blu-ray Disc (BD) Burner (Writes to DVD/CD/BD) and DVD-ROM
Helikaart - Creative Sound Blaster X-Fi Titanium
Monitor - 24.0” Dell U2410 UltraSharp™ Full HD Monitor
Klaviatuur - Logitech G15 Gaming Keyboard
Hiir - Alienware TactX™ Mouse
Võrgukaart - 1525 PCIe WLAN card with 11n mini-Card & external antenna
TV tüüner - Hauppauge WinTV HVR-1250 Hybrid TV Tuner with Remote Control
Arvuti komplekteerimise film 15. ja 21.Okt
Film algas sellega, et mees rääkis missuguseid tööriistu on vaja, et edukalt arvutit kokku või lahti võtta. Oli vaja kruvikeerajat ainult põhimõtteliselt. Hea kui oleks magnet otsaga, et saaks kruve panna raskesti ligipääsevatele kohtadele. Rääkis pikalt ka staatilise elektri ohtlikkusest, kuidas see tekib ja kuidas sellest lahti saada. Videos kasutas see mees ka spetsiaalset seadet mis staatilist elektrit alati maandab kui see ühendada näiteks arvuti korpuse külge. Isiklikult arvan ma, et see seade pole eriti vajalik, sest kui arvutit hakata lahti võtma ei saa kuidagi seda teha ilma korpuse puudutamiseta, mis maandab staatilise elektri. Ma pole ka kunagi märkanud, et tekiks staatiline laeng riideid kandes.
Peale sissejuhatust läks asi natukene huvitavamaks aga mu tähelepanu tihti hajus liiga pika tutvustamise peale ja aeglase tempo tõttu. Esimesena pandi toiteblokk arvutisse. Ma ise oleks toitebloki viimasena pannud kuna juhtmed jäävad koguaeg ette teiste komponentide paigaldamisel. Siis räägiti videos kuidasmälu, protsessorit ja selle radiaatorit paigaldada emaplaadile. Ise oleksin pannud kõigepealt emaplaadi korpusesse, selle kindlalt kruvidega fikseerinud ja alles siis mälu, protsessori ja selle rodiaatoriga hakanud jändama, sest need on rasked komponendid olekisn emaplaadi tõstmisel võinud seda vigastada. Kui emaplaat oli sees siis paigaldati floppy seade, mis tänapäeval on täiesti kasutu ja võinuks jääda paigaldamata. Mul on arvuti millel on floppy seade ja olen seda ainult 1 korra kasutanud uudishimust. Aga pärast 6 aastat tolmukogumist oli see lõpetanud töötamise. Peale seda oli cd seade. Erinevalt diskettidest cd'sid kasutatakse siiani aga seade, mis pole võimeline kirjutama ja lugema dvd'sid ja BluRay plaate on ajale jalgu jäänud. Siis oli kõvaketas ja graafikakaart. Kahjuks ei näinud kas videos kasutati ATI või NVIDIA graafikakaarti või üldse midagi muud. enda arvutitel on olnud kogu aeg NVIDIA kaart või siis Inteli intergeeritud kaart. Siis oli toitebloki ühendamine ja kontrollimine, kas arvuti töötab.
Üldiselt videost arvan, et selle abiga saaks täielik võhik arvuti kokkumonteeritud. Kuid kui ise endale hakkan arvutit monteerima, siis ma seda videot ei peaks aluseks vätma, sest üldiselt ma ei saanud siit uut informatsiooni ja kõik osad mida kasutaksin oleksid palju uuemad kui need.
Peale sissejuhatust läks asi natukene huvitavamaks aga mu tähelepanu tihti hajus liiga pika tutvustamise peale ja aeglase tempo tõttu. Esimesena pandi toiteblokk arvutisse. Ma ise oleks toitebloki viimasena pannud kuna juhtmed jäävad koguaeg ette teiste komponentide paigaldamisel. Siis räägiti videos kuidasmälu, protsessorit ja selle radiaatorit paigaldada emaplaadile. Ise oleksin pannud kõigepealt emaplaadi korpusesse, selle kindlalt kruvidega fikseerinud ja alles siis mälu, protsessori ja selle rodiaatoriga hakanud jändama, sest need on rasked komponendid olekisn emaplaadi tõstmisel võinud seda vigastada. Kui emaplaat oli sees siis paigaldati floppy seade, mis tänapäeval on täiesti kasutu ja võinuks jääda paigaldamata. Mul on arvuti millel on floppy seade ja olen seda ainult 1 korra kasutanud uudishimust. Aga pärast 6 aastat tolmukogumist oli see lõpetanud töötamise. Peale seda oli cd seade. Erinevalt diskettidest cd'sid kasutatakse siiani aga seade, mis pole võimeline kirjutama ja lugema dvd'sid ja BluRay plaate on ajale jalgu jäänud. Siis oli kõvaketas ja graafikakaart. Kahjuks ei näinud kas videos kasutati ATI või NVIDIA graafikakaarti või üldse midagi muud. enda arvutitel on olnud kogu aeg NVIDIA kaart või siis Inteli intergeeritud kaart. Siis oli toitebloki ühendamine ja kontrollimine, kas arvuti töötab.
Üldiselt videost arvan, et selle abiga saaks täielik võhik arvuti kokkumonteeritud. Kuid kui ise endale hakkan arvutit monteerima, siis ma seda videot ei peaks aluseks vätma, sest üldiselt ma ei saanud siit uut informatsiooni ja kõik osad mida kasutaksin oleksid palju uuemad kui need.
Sunday, October 17, 2010
protsessori essee
CPU ehk inglise keeles Central Processing Unit on arvuti aju. See on arvuti kõige tähtsam osa, mis tegeleb programmide poolt antud juhiste täitmisega. Protsessorite kuju, disain ja kasutusala on aastate jooksul drastilisi muutusi näinud aga nende põhifunktsioon on samaks jäänud. Varajased protsessorid tehti tihti ühekaupa ainulaadsetele arvutitele, aga aastate jooksul mindi selliselt kallilt tootmismeetodilt üle masstootmisele. See trend sai alguse mikrokiipidega samal ajal. Peale seda on protsessorid aina väiksemaks muutunud kuni nanomeetriteni. Nende järjest väiksemaks muutudes on nad jõudnud tänapäeval pea igale poole.
Aja jooksul on CPU võtnud uue tähenduse. Varem tähendas CPU mitut kiipi mis töötasid koos aga microprotsessori tekkega ja selle suure eduga kutsutakse CPUks ainult mikroprotsessoreid,mis on ainult ühel kiibil. Kuna prsonaal arvuti fenomenaalsele edule on need nüüd kõige levinumad.
Tehnoloogia arengu tõttu on järjest väiksemaid transistoreid suudetud toota, mille tõttu saab järjest rohkem transistoreid mikrokiipi panna. Selle tõttu on protsessorite reaktsioonide aeg järjest väiksemaks muutunud ja võimsus suurenenud. Arvuti kella kiirus on tänapäeva arvutitel väga palju paranenud varasematega võrreldes. Esimene protsessor töötas 2 MHz ja präegu on kõige kiirem protsessor 5,2 GHz, rääkimata mitmetuumalistest millel on präegu on kõige rohkem 8 tuuma kokku pandud.
Tulevikus arvan ma, et Protsessorid jäävad järjest väiksemaks kui mindakse üle ränilt süsinikule. Tuumade arv kasvab veelgi.
Aja jooksul on CPU võtnud uue tähenduse. Varem tähendas CPU mitut kiipi mis töötasid koos aga microprotsessori tekkega ja selle suure eduga kutsutakse CPUks ainult mikroprotsessoreid,mis on ainult ühel kiibil. Kuna prsonaal arvuti fenomenaalsele edule on need nüüd kõige levinumad.
Tehnoloogia arengu tõttu on järjest väiksemaid transistoreid suudetud toota, mille tõttu saab järjest rohkem transistoreid mikrokiipi panna. Selle tõttu on protsessorite reaktsioonide aeg järjest väiksemaks muutunud ja võimsus suurenenud. Arvuti kella kiirus on tänapäeva arvutitel väga palju paranenud varasematega võrreldes. Esimene protsessor töötas 2 MHz ja präegu on kõige kiirem protsessor 5,2 GHz, rääkimata mitmetuumalistest millel on präegu on kõige rohkem 8 tuuma kokku pandud.
Tulevikus arvan ma, et Protsessorid jäävad järjest väiksemaks kui mindakse üle ränilt süsinikule. Tuumade arv kasvab veelgi.
Riistvara õppekava
1. Protsessor - Kuidas protsessor töötab? Mida see teeb? Kes neid teeb? Millised on parimad?
2. Emaplaat - Milleks emaplaat vajalik on? Mis on emaplaadil? Millised on parimad?
3. Mälu - Mis on RAM? Mis on ROM? Kuids see töötab?
4. Kõvaketas - Millest koosneb? Kuidas töötab? Kõvaketta tüübid?
5. Graafikakaart - Milleks seda vaja on? Mida see teeb? ATI vs NVIDIA
6. Toiteblokk - Mida see teeb? Milline on sobilik?
7. Optiline seade - CD, DVD, HDDVD, BluRay
2. Emaplaat - Milleks emaplaat vajalik on? Mis on emaplaadil? Millised on parimad?
3. Mälu - Mis on RAM? Mis on ROM? Kuids see töötab?
4. Kõvaketas - Millest koosneb? Kuidas töötab? Kõvaketta tüübid?
5. Graafikakaart - Milleks seda vaja on? Mida see teeb? ATI vs NVIDIA
6. Toiteblokk - Mida see teeb? Milline on sobilik?
7. Optiline seade - CD, DVD, HDDVD, BluRay
Subscribe to:
Posts (Atom)